Kui oled kogenud veebipõhist vaenu, siis sa pole üksinda. Safe To Be veebiküsitluse (Safe to Be 2018 uuring) järgi vastas 66% LGBTI-kogukonda kuuluvatest vastajatest, et viimase viie aasta jooksul on nad kogenud LGBTI-inimeste vastast vaenukuritegu või vaenukõnet.
Nii nagu kõikidel teisel, on sul õigus olla see, kes sa oled, ja sul on õigus elada kartmata vägivalda, väärkohtlemist või ahistamist nii Internetis kui ka väljaspool seda. Kui koged võrgus vaenu, siis pea meeles:
Kui oled Internetis vaenu kogenud, siis võib sul tekkida terve rida emotsioone. Viha, kurbus, ärevus, stress, hirm või isegi depressioon pole haruldased. Lisaks võib tekkida tunne, et oled jõuetu midagi olukorra muutmiseks ette võtma ning seetõttu võib lootusetuse tunne veelgi süvendada. Seetõttu on oluline mõista, et on olemas asju, mida saad ära teha.
Ehkki sinu esimene instinkt võib olla kohene reageerimine või konto/postituse kustutamine, on oluline enne nende sammude tegemist proovida astuda samm tagasi. Võtta hetk.
Astu mentaalselt olukorrast (ja füüsiliselt oma arvutist) eemale. Mõtle, milliseid samme soovid teha. Kui saad, räägi kellegagi ja käige koos läbi kõik võimalikud järgmised sammud. Pea meeles, et vaenule mitte reageerimine on üks mõistlikest võimalustest. Ideaalseid lahendusi ei ole. Probleeme ei ole lihtne lahendada. Võimalik, et sind mõjutavad olukorra lahendamisel mitmed aspektid: näiteks võid sa võid kiusajat isiklikult tunda või juhtus intsident halvasti modereeritud platvormil.
Olenemata olukorrast pea meeles, et otsus väärkohtlemisele reageerida või mitte reageerida sõltub täielikult sinust. Sinu heaolu on kõige olulisem. Mõtle, mida just sina vajad. Mõtle, kui tugevana sa ennast tunned, kaalu juhtunu spetsiifikat ja kui palju energiat soovid sellesse panna.
Kui valik on mitte reageerida
Mõned inimesed, kes on kogenud regulaarselt veebipõhist vaenu, tunnevad end aja jooksul justkui immuunsena*. Neil on tekkinud tugevus ja vastupanuvõime (resilentsus). Teised otsustavad vaenuga mitte kunagi tegeleda või reageerivad üksnes kindlatel platvormidel. Kui sa ei soovi oma heaolu tagamiseks veebipõhisele vaenule reageerida, on see täiesti normaalne. Sinu isiklikud piirangud ja tunded on kordumatud ning kuuluvad ainult sulle ja nad võivad ajaga mitte muutuda. Sinu kohustus ei ole agressorit koolitada või väljendada veebis oma seisukohti.
Võib juhtuda, et sa tunned, et sul on südikust reageerida, kuid otsustad juhtumi/agressoriga seotud põhjustel seda mitte teha. See võib näiteks juhtuda olukorras, kus on teada, et agressor ootab oma kommentaarile reaktsioone, et saavutada nähtavus ja klikid. Sa võid sellises olukorras tunda, et reageerimine on sinu aja ja energia raiskamine, või sa võid lihtsalt otsustada seda ignoreerida.
Kui valik on reageerimine
Mõned inimesed ei soovi tunda, et neid vaigistatakse ja nad vastavad agressorile. Nad teevad seda erinevatel põhjustel, näiteks nad otsustavad seista enda eest või nad üritavad leida lõpplahendust mingile olukorrale või nad soovivad näidata agressorile, et nad ei ole vaigistamisega nõus ja seisavad ka selle eest, et agressor ei kordaks sama käitumist kellegi teisega**.
Kui otsustad reageerida, veendu, et sa ei otsi üksnes kättemaksu. Olukord võib eskaleeruda ja põhjustada valuliku ahelreaktsiooni. Reageeri viisil, mis jääb väärikuse piiridesse ja ei pane sind ennast ohtu.
*96% of all survey participants who had experienced online hate crimes or speech, had experienced more than one incident, with 1 in 5 experiencing more than 100 incidents over the last 5 years. This shows that online anti-LGBTI hate crime is a common occurrence for many LGBTI individuals.
**26% of all survey participants who had experienced online hate crimes or speech increased their LGBTI activity online.
Erinevalt tavaelus aset leidvatest vaenukuritegudest, saab veebipõhist vaenu pildistada, salvestada ja tõendina kasutada. Olenemata sellest, kas soovid kohe politseile või mõnele muule asutusele toimunust teatada, võib olla kasulik salvestada endale tõendid. Nii on sul hilisemaks tegutsemiseks kindel alus.
Näiliselt ühekordsed või triviaalsed sündmused võivad mõnikord aja jooksul muutuda kriminaalkuriteoks peetavaks käitumismustriks (näiteks jälitamine või ahistamine). Nendel juhtudel on täieliku pildi loomiseks kasulik omada tõendusmaterjali kõigi juhtumite kohta. Kui toimub otsustusprotsess (nt. politseis, kohtumenetluses), kas miski on konkreetselt vaenukuritegu, siis tasub kindlasti omalt poolt edastada iga teade, postitus või sõnum, mis sisaldab eelarvamusliku motiivi (nt halvustavad sõnad sinu kirjeldamiseks või LGBTI.kogukonna mõni muu aspekt).
Parem on väärkohtlemine dokumenteerida selle toimumise ajal, kuna kuritarvitaja või platvorm võib selle sisu või profiili eemaldada. Kui sul on raske selliseid tõendamismaterjale salvestada ja hoida, siis palu seda teha kellelgi, keda sa usaldad. Kaalu tõendite salvestamist kohtadesse, mida sa ei pea iga päev nägema või avama. Pane need näiteks eraldi kausta, nii et infole oleks juurdepääs, kuid ära paiguta kausta ekraanile, mis avaneb sulle arvuti käivitamisel.
Enamikel veebiplatvormidel on saadaval mitmeid võimalusi, mida kasutada väärkohtlemise peatamiseks või leevendamiseks
Blokeerimine
olenemata sellest, kas ahistamine toimus äpis, tekstisõnumites, kommentaarides või fotodel, saad sa ründaja alati blokeerida.
Eemaldada kommentaar / postitus / foto /…
see ei ole alati võimalik. Kui see on võimalik, siis argessori loodud vaenuliku sisu kustutamist võib käsitleda aktiivse vastupanuna. Agressori vaigistamine on võimas karistusvahend. Kui soovid vaenuliku sisu eemaldada, kaalu enne selle kustutamist ekraanipildi tegemist. See võib olla kasulik tõend, kui soovid hiljem mingil hetkel vaenu raporteerida.
Raporteerimine
sa saad vaenu raporteerida sellele platvormile, kus ahistamine või vaenukõne aset leidis. Füüsilise vägivallaga ähvardamine või surmaähvardused on enamikus riikides kuritegu, mis tähendab, et võid pöörduda ka politsei poole.
Kui olukord on muutunud jälitamiseks või ahistamiseks, võib olla kasulik oma kontosid kaitsta. Kui tunned muret, kes sinu profiile näevad, siis kaalu oma kontode privaatseks muutmist. Ära kasuta sama parooli mitmes kohas ja ära kunagi jaga oma paroole teistega. Tugevate ja kordumatute paroolide haldamisel saad kasutada paroolide haldurit, näiteks Lastpass. Sama põhimõte kehtib ka sinu telefoni kohta – kaalu parooli kaitsmist ja / või selle krüpteerimist.
Üks kaitsevorm on kaheastmeline autentimine (2 Factor Authentication – 2FA). See on meetod oma identiteedi kinnitamiseks kaks korda. Selleks kasutatakse midagi, mida te teate (parool), ja teine samm on midagi, mis teil on. Teiseks sammuks võib näiteks olla SMS-i teel telefoni saadetud koodi sisestamine. Teine näide on autentimise kasutamine sinu telefonis, näiteks Google Authenticator, mis genereerib lisaks tavalistele sisselogimisandmetele ka kuuest kuni kaheksast numbrist ühekordse parooli.
Enamik veebiplatvorme, nagu näiteks Facebook, Instagram, jne. pakuvad neid võimalusi. Lisateavet veebipõhise enesekaitse kohta leiad sellelt veebisaidilt: https://ssd.eff.org/et/taxonomy/term/362/