Kui sa oled sattunud vaenu sihtmärgiks või kogesid vaenukuritegu, siis võid soovida seda raporteerida. Ükskõik, kas soovid teatada sotsiaalmeediaplatvormile, politseile või muule organisatsioonile, võib raporteerimine olla mõjus tegevus, mis aitab kaitsta nii sind kui teisi kasutajaid.
Safe to Be uuring näitas, et inimesed ei taha sageli oma ohvriks langemisest teatada. Mõnikord usuvad nad, et see pole seda väärt või tunnevad nad oma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi avaldamise pärast muret. Mõnel on varasemast juhtumitest teatamisega halvad kogemused. Siiski on meil alati õigus rääkida homovaenulikkusest, transvaenulikkusest ja bi-vaenulikkusest ja saada vajalikku abi (Safe To Be, 2018).
LGBTI-inimeste väärkohtlemine ja vägivald on meie kogukonna jaoks tohutu probleem, kuid raporteerimine võib positiivsetele muutustele kaasa aidata. Tuhanded LGBTI-inimesed valivad igal aastal vaenukuritegudest teatamise. See on osa oma õiguste kaitsmisest ja nende vastu seismisest, kes arvavad, et LGBTI-inimesed peaksid olema nähtamatud.
Teisest küljest võivad mitte raporteerimisel olla omad põhjused. Kui sa pole kindel, kas soovid vaenust teatada või kui sa pole kindel, mida raporteerimine endaga kaasa toob, võid rääkida oma riigi ohvriabiga. Nad võivad sulle anda sõltumatut nõu ja aidata sind teavet anonüümselt edasi anda.
Lisateavet selle kohta, kas raporteerida või mitte, vaata jaotises „Et veebis oleks turvaline”.
Lisateavet selle kohta, kuhu oma riigis minna, vaata jaotist „Riiklikud ressursid”.
Võib-olla soovid veebipõhisest väärkohtlemisest raporteerida sellele sotsiaalmeedia platvormile, kus juhtum aset leidis, võib-olla soovid pöörduda politseisse või ohvriabisse*. Igal juhul on see, kas soovid raporteerida või mitte, täielikult sinu enda otsustada.
Siin on erinevad võimalused, mis on sinu käsutuses veebipõhisest väärkohtlemisest teatamiseks.
Raporteerimine sotsiaalmeedia platvormidele
Kui teavitad sotsiaalmeedia platvormi väärkohtlemisest, teed sa nad teadlikuks sind ründava kasutaja käitumisest. See võib põhjustada ründaja konto deaktiveerimise või ajutise kasutamise peatamise, takistades seeläbi ründaja käitumise jätkumist. Platvormi reageerimine võib olla ründavale isikule äratuskellaks, mis muudab tema käitumist.
Kui platvorm midagi ette ei võta ja sind jäeti lihtsalt ootama tulemusi, siis tea, et mõned platvormid ootavad enne meetmete võtmist, kuni nad saavad sama kasutajakonto kohta mitu kaebust. Oma kogemusest teatamine võib aidata teiste inimeste kaebusi ja seetõttu ei lähe see kaduma, isegi kui sinu kaebusele ei järgne kohesed meetmed.
Erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel on erinevad nii vaenukõne määratlused, kui ka raporteerimise mehhanismid. Kuid enamikul neist on olemas funktsioon, mis võimaldab sul postitusest, kommentaarist või sõnumist otse teatada ja/või selle loojast teada anda. Raporteerimisel võid blokeerida ka sisu loonud kasutaja, et ta ei saaks sinuga (enam) ühendust võtta.
Alati ei pruugi olla lihtne mõista, kuidas vaenulikust sisust teatada või raporteerida. Kui sa pole tuttav kasutatavate keskkondade raporteerimis- ja blokeerimisfunktsioonidega, siis tasub tutvuda nende keskkondade reeglite ja raporteerimisprotsessidega. Siin on mõned lingid, mis selgitavad, kuidas teatada väärkasutusest Facebookis, Twitteris, YouTube’is, Instagramis ja Whatsappis.
Kui otsustasid sotsiaalmeedia platvormil raporteerida vaenulikust sisu, siis soovitame toimunu detailid kirjutada ja salvestada näiteks Word-dokumenti. Nii ei pea sa tulevikus toimunut enam uuesti lahti kirjutama (ning uuesti läbi elama) ja sul on kogu info olemas järgnevateks sammudeks.
Politseile teatamine
Politseil võib olla võimalik sind aidata, eriti kui väärkohtlemine on toimunud tavakeskkonnas või kui veebis aset leidnud juhtum (juhtumid) on ebaseaduslik (näiteks jälitamisjuhtumite korral). Isegi kui politsei ei saa aidata, näiteks seetõttu, et kurjategija postitab anonüümselt, aitad raporteerimise abil siiski politseil aimu saada, kui palju vaenu veebis aset leiab. See on kasulik teave juhuks, kui politsei peab kindlaks määrama, kui palju ressursse on neil tulevikus vaja Interneti-kuritegevuse vastu võitlemiseks. Politseisse teatamiseks ei pea sa olema kindel, et oled kuriteo ohver. Kui sa pole kindel, kuid tunneksid raporteerimisel ennast paremini, siis kindlasti tasub raporteerida.
Teine võimalus on raporteerida politseist sõltumatult tegutsevale asutusele. Vaata oma riigi lehelt infot, kuidas ja kus oma riigis saad raporteerida.
Raporteerimine ohvriabile
Ohvriabi pakub tuge kuriteoohvritele. See hõlmab sageli abi traumeerivate kogemustega toimetulemisel ja ohvrite tavaelule naasmisel, kuid see võib olla ka õigusabi tekitatud kahju tagasinõudmisel või juhised politseisse pöördumiseks.
Veebipõhise vaenukuriteo ohver võib soovi korral oma loo rääkimise esimese sammuna pöörduda ohvriabi poole. Ohvriabi teenused on tavaliselt tasuta ja toimivad politseiteenustest sõltumatult. Mine jaotisse „Riiklikud ressursid”, et teada saada, kuhu oma riigis täpsemalt pöörduda.
Lepituse või taastava õiguse teenuste kasutamine
Mõnes riigis on vaenukuritegude puhul (sh. veebis aset leidnud) võimalik kasutada lepituse või taastava õiguse teenuseid. Üksikisikud vastutavad mitte ainult oma käitumise eest, vaid ka mõju eest, mida nende käitumine avaldab teisele inimesele ja ka kogukonnale, kuhu ohver kuulub. Edukas taastava õiguse või lepituse lähenemisviis võib aidata vaenukuritegu kogenud inimesel ja tema kogukonnal end pärast kuriteo toimepanemist turvalisemalt tunda.
Taastav õigus annab sulle võimaluse öelda kurjategijale, kuidas tema tegevus sind mõjutas. See võib hõlmata kohtumist sinu ja kurjategija vahel või kirjavahetust. Teise võimalusena võib kogukonna organisatsioon tegutseda sinu nimel esindajana.
Selle meetodi kasutamisel on ohvri vajadused alati keskmes. Eesmärk on konflikti osapooled ohvri tingimustel lepitada. Taastav õigus ei välista kriminaalõiguslike meetmeid ja vastupidi. Oluline on meeles pidada, et taastava õiguse meetodite või lepitusteenuse kasutamine on kõigile asjaosalistele alati vabatahtlik.
Kui soovid kasutada taastava õiguse lähenemisviisi või lepitusteenuseid, pöördu oma riigi ohvriabi poole.
*Umbes kolmandik väärkohtlemist kogenud LGBTI-inimestest teatab sellest sotsiaalmeedia platvormile, kus juhtum leidis aset, samal ajal ainult 5% teatas politseile ja ainult 3% ohvriabile. Üks kolmest vastajast (33%) ei teatanud kellelegi (Safe To Be uuring, 2018).
Kuidas aidata kedagi, kes kogeb veebis vaenu
Kuula ja vasta kaalutletult. Tea, et üldjuhul pole inimestel lihtne rääkida teistele, et teda kiusatakse või talle on osaks saanud vaenulik kohtlemine veebis. Seda eriti olukorras, kus sellise kiusamise ja vaenu põhjuseks on eelarvamuslik motiiv, näiteks kuulumine LGBTI-kogukonda. Kui keegi avab sulle ennast, on ennekõike oluline, et sa kuulaksid ja kohtleksid teda lugupidavalt. Veebirünnakuga kaasneb sageli olukorra üle kontrolli kaotamine, seega pea meeles, et ära raskenda olukorda ilma kannatanu nõusolekuta tegutsedes. Igasugune vastus peab olema hästi läbimõeldud. Kaalu, kas võiksite ahistamisest teatada platvormile ja/või politseile üheskoos.
Ära pane oma tagasiside ja soovitustega inimest tundma, nagu oleks ta kuriteo kaasosaline ja või ta vastutataks toimunu eest. Selle tagajärjel võib inimene endasse sulgeda ja lõpetada sinuga info jagamise või loobuda isegi raporteerimisest ja abi otsimisest. Võid seda teadmatult teha, küsides näiteks, kas ta provotseeris ise kuidagi väärkohtlemist. Selle asemel väljenda rääkija suhtes oma usaldust ja tuge, et ta teaks, et saab sulle loota.
Kui märkad, et mõnes foorumis või äpis rünnatakse kedagi, tegutse isegi siis, kui sa ei tunne seda inimest. Vaikne pealt vaatamine võib agressorit võimestada ja see ei aita kedagi. Ära jää pealtvaatajaks ja võta seisukoht. Kui sa ei saa agressorit peatada, siis kaalu viise, kuidas toetada inimest, keda rünnatakse.
Riiklik ohvriabiteenus
Eestis on politseil seadusest tulenev kohustus tutvustada ohvrile teiste õiguste kõrval ka ohvri õigusi. Ohvriabikeskused, mis tegelevad isiklikult juhtumitega, asuvad kõigis suuremates linnades üle Eesti, oma kohaliku kontori kontaktid leiate siit:
Ohvriabi pakub hüvitist, psühholoogilist abi, ohvriabiametnikud saavad vajadusel ohvriga kohtusse minna ja abistavad ohvreid praktilistes küsimustes, nõustamisel jms. Ohver võib abi otsida ka anonüümselt, kuid hüvitiste taotlemisel palutakse siiski anda isiklikku teavet. Konfidentsiaalsus on tagatud. Lisateavet teenuste kohta leiate nende kodulehelt (eesti ja vene keeles) http://www.palunabi.ee/
Ohvriabi kriisitelefon – 116 006
Kui vajate kiiret abi, helistage 116 006. Kriisitelefon annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Teenus on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt. Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles.
Justiitsministeerium haldab veebilehte abiksohvrile.ee, mis sisaldab kõige ajakohasemat teavet kuriteo ohvriks langenud inimeste jaoks.
Eesti Inimõiguste Keskus humanrights.ee on valitsusväline inimõiguste edendamise ja kaitse organisatsioon. Muu hulgas tegelevad nad ka vaenukuritegude ja vaenukõne teemadega.
Eesti LGBTI Ühingu LGBT.ee eesmärk on tõsta hariduse ja huvitegevuse kaudu ühiskonnas teadlikkust LGBTI teemadest. Samuti pakuvad nad kogukonna liikmetele juriidilist ja psühholoogilist abi.